Seest siiruviiruline

Seest siiruviiruline, väljast kullakarvaline? Kas sama kehtib ka renoveeritud korteri ostmise puhul?
Andre Ojala pani kirja mõned mõtted, millele tähelepanu pöörata ja milliseid suuremaid vigu vältida.

Tänase kinnisvaraturu veduriks on uusarenduse korterid. See on fakt. Siiski ei saa praeguste hindade juures kõik inimesed endale uut korterit lubada, mistõttu otsitakse kapitaalremondi läbinud korterit, mille saab (loodetavasti) oluliselt mõistlikuma summaga kätte. Või siis on inimesel kindel soov elada näiteks Tartu kesklinnas, ent piirkonnas pole lihtsalt sobilikku uusarenduse pakkumist. Missugused on aga need valupunktid, millele tuleks rõhku pöörata, kui ostad renoveeritud korteri majja, mis ise vajab aga renoveerimist?

Ühistu ja naabrid
Kas ühistu on aktiivne ning kas naabrid üldse eksisteerivad? Paratamatult on olemas kortermaju, kus ühistu paberil küll eksisteerib, ent reaalsuses midagi ei tehta. See tähendab, et maja eest hoolt ei kanta ning lisaks sellele, et maja näeb halb välja, pole see tõenäoliselt ka soojapidav, mis omakorda kergitab küttearveid.
Rääkides naabritest, on suureks probleemiks see, kui korter on hüljatud või see on lihtsalt näiteks peale korteri pärandamist tühjaks jäänud. Eeskätt on see probleemiks Eesti väikekohtades, ent samas eksisteerib probleem ka suurlinnades. Mis see endaga kaasa toob? Ühistu ees, kui seesugune eksisteerib, tekivad võlad ning suure kortermaja renoveerimiskuludele mõeldes on paari naabriga maja korrastamine praktiliselt võimatu. Lisaks kui kõrvalkortereid ei köeta, peavad naaberkorterid oma kodus sooja sees hoidmiseks automaatselt kohe rohkem kütma.

Läbikostvus
Vanemaid maju saadab tihtipeale ka läbikostvuse probleem. Vanad materjalid, ventilatsioon jms kannavad heli korterist korterisse, mistõttu võib tekkida olukord, kus oma häält teab-mis palju tõstmata on võimalik naabriga juttu ajada. Tõsi, see polegi normaalne.

Ventilatsioon
Eeskätt tuleb siin otsekohe mõttesse köögi väljatõmme. On olnud olukordi, kus ventilatsioonišahtis ühtegi venditoru tegelikult polegi – väljatõmme oli suunatud lihtsalt tühja šahti. Mõistagi tähendab see kaht asja: toidulõhnade liikumist korterite vahel ning samuti ka müra levikut korterist korterisse.
Muidugi on ka tähtis uurida, kuidas on olukord majas niiskusega ning kuidas on eluruumides õhuvahetus lahendatud. Kui aknalaudade nurgas on tumedad hallituse kolded ning aknaklaasid seestpoolt märjad, pole ventilatsioonile järelikult mõtteid kahjuks suunatud. See kujutab aga otsest ohtu tervisele.

Elektrikaabeldus ja torustik
Kui soovid eesootavad aastad alumise naabriga hästi läbi saada ning soovid elada elektrišoki vabalt, on elektrikaabelduse ja torustiku ülekontrollimine äärmiselt tähtis.
Tihtipeale ei vahetata kulude kokkuhoidmiseks renoveerimise käigus torustikku välja, mis võib endas peita aga riski, et kontrollimata ning vahetamata torude liitmikud mingil momendil üles ütlevad. Lisaks on võimalus, et veetorud lihtsalt on niivõrd räpased, et vesi, mis valamusegistist välja jõuab, pole joodav.
Elektrikaabeldus on vähemalt sama tähtis, sest sarnaselt torustikule ei ole kaabelduse vahetamine uuel omanikult just kergemate killast – kaablid jooksevad reeglina seina seest. Samas võib see tähendada vigaselt toimivaid või sootuks elektrita pistikupesasid või lüliteid.

Elektripõrandaküte
Kuigi elektripõrandaküttega möödapanekuid tänasel päeval enam niivõrd palju ei kohta, on see siiski töö, mille valesti tegemine võib väga kalliks maksma minna. Hea näide on tuua aastatetagusest ajast, kui 1.korrusel elav naaber tuli ukse taha kurtma, et elektriarved on kõrged, põrandakütte termostaat töötab täiel võimsusel, kuid sellegipoolest tuleb vannitoas karvaste sussidega käia, et varbad ei külmetaks. Mindi siis koos naabriga asja uurima ning mis välja tuli? Kuna põrandavalu ning vahelae vahele oli panemata jäetud isolatsioon, küttis põrandaküte lisaks vannitoa põrandale vahelage ning seeläbi ka keldrikorruse lage. Jube kallis lugu!

Ostes renoveeritud korteri, tuleb olla tähelepanelik ning heaks abimeheks on ülal välja toodud punktid. Alati tuleb müüja käest küsida või ise välja uurida ühistu esindaja kontakt ning temaga vesteldes uurida nii maja kui ka naabrite kohta. Elektri- ja torusüsteemide juures tuleks aga usaldada spetsialistide abi – pigem tegutseda preventiivselt ning vältida seeläbi unetuid öid.

Andre Ojala